Share

Elu looming

Minu elu on minu sõnum


Latest episode

  • 5. Martin Villig - Teeme ära!

    47:17
    Vestleme Taxify kaasasutaja Martin Villiguga, kes on olnud 20 aastat ettevõtja. Martin ja tema vend Margus Villig valiti 2018 aasta ettevõtjateks. Nende loodud ettevõtte Taxify meeskonnas on 500 inimest, nende rakendust kasutavad 500 000 juhti ja 10 miljonit kasutajat üle maailma.Martini esimesed ettevõtluskogemused pärinevad keskkooliaastatest, kus tegi sõpradega kodulehekülgi, andis välja eralehte ja korraldasid diskosid. Kui varem proovis ta korraga mitut erinevat ettevõtet käivitada, siis 2013. aastal Taxify asutamisel otsustas kõigist teistest ettevõtmistest ja vabatahtlikest tegevustest loobuda ja pühenduda täielikult Taxify arendamisele. Selline ühe asja korraga tegemine on aidanud oluliselt paremini keskenduda.Nüüd, kui on hakanud tekkima Taxify kõrvalt ajavaru, aitab Startupi Juhtide klubis asju korraldada ning Eesti startupide rahastuse tabelit koordineerida.Tõenäoliselt Skypes töötatud aastad vormisid Martinis seda julgust, et Taxify näol on võimalik ehitada midagi ülemaailmselt võimsat, mitte lihtsalt kohalikku taksoäppi. Skypes võis hommikul tulla tiimiliikmel hea idee edasiarenduseks, pärastlõunaks oli see valmis progetud ja õhtuks kasutas seda funktsiooni enam kui 10 tuhat inimest. Kiirus, mastaap, asjade ära tegemine oli silmiavav ja julgust süstiv.Martini noorem vend Markus võttis keskkoolist kaasa enda väitlusoskuse ja pealehakkamise ning juba 19-aastasena kaasasutas Taxify. Tema tugevuseks on ka võimekus hästi ratsionaalselt mõelda – suutlikkus kaine ja loogilise mõistlikkusega asjadesse suhtuda ning enda seisukohti argumenteerida.Madalseisudest aitab saada üle usk sellesse, et Taxifys tehakse õiget asja – see on suur turg, transpordis on palju asju valesti ja nad on veendunud, et saab teha paremini. Ettevõtte loomisel valida idee, mis lahendab suurt ja olulist probleemi, mis vajab lahendamist ka aastate pärast.Taxify alguspäevadel käisid Martin ja Markus õhtuti taksojuhtidele enda lahendusest rääkimas või käisid jalgrattaga Lasnamäel ja pani kõigile takso plafooniga autodele kojamehe vahele visiitkaardi pakkumisega. Ehk mida kõike vähegi sai väheste vahenditega teha, et uusi juhte saada. Paljud ütlesid, et sellist asja on proovitud ja poisid pole takso valdkonnaga kursis ning sellest ei tule midagi välja. Samas 10% oli nõus proovima. Ratsionaalselt mõtlemine aitas “mitte solvuda” äraütlejate tõttu.Kui Taxify Tallinnas alustas, siis Uber oli alles USA-s tegutsemas ning Euroopas oli üldse paar taksoäppi mõnedes linnades. Alguses planeerisid nad Tallinna ja Baltikumi sihtgrupina. Püüdes saada siin asja käima, polnud neil aega muretseda, et kunagi tuleb suuremate ettevõtetega Pariisis rinda pista. Hiljem kui Uber oli suuremaks kasvanud ja miljardeid dollareid investeeringuid saanud, siis läks raskemaks investorite raha kaasamine. Kui tahad kasvada, aga Sulle ei taheta investorite poolt raha anda, siis tuleb olla lihtsalt leidlik, kuidas vähesemate vahendite toel kasvada (kuni investorid on Sinu ettevõtesse juurde investeerima).Taxify tiim hakkas taksoäri vaatama hoopis teisest vaatenurgast – kuidas optimeerida juhid sõitma nendele tundidele, kui reisijad tahavad sõita. Ehk mitte üritada olemasolevasse ärisse siseneda ja seda paremini teha, vaid vaadata värske pilguga “miks nii” tehakse ning märgata hoopis uusi võimalusi ja seda, mis kliendi jaoks on päriselt oluline.Martin püüab praegu optimeerida enda töö nutikust ja tulemuslikkust. Et olulised asjad saaksid tehtud ja väheolulised asjad ei võtaks palju aega ära. Ühtlasi, et pereisana olla enda laste jaoks eeskujuks, nutitelefon kodus korvi panna ja rohkem koos looduses käia.Elu parimaks investeeringuks peab Martin enda abikaasa leidmist. Abikaasa, kes mõistab, on kannatlik ja keerulistel aegadel toetav.Martin tahab jääda meelde eelkõige sõbralikkuse ja heasüdamlikkuse poolest ning inimesena, kes on aidanud kaasa Eesti iduettevõtete kogukonna käima tõmbamisel.Kuidas treenida end tulevikukindlaks? Ükskõik, milline raskus on ees, siis küsida “Kuidas saaks?” küsimust. Leida võimalusi ja proovida vähemalt paar varianti läbi, mitte visata lusikat nurka.Suurele sildile kirjutaks Martin sõnumina: “Teeme ära!”. Kus midagi on halvasti, astu juurde, pane õlg alla ja mõtle kaasa.Saate märkmed: http://www.inspiratsioon.ee/martin-villig-teeme-ara/Elu looming podcast: http://www.inspiratsioon.ee/elulooming

More episodes

View all episodes

  • Kristjan Otsmann - Ole ise

    36:57
    Kristjan Otsmann on isa, qigongi harjutaja, mootorrattur, viljandlane ja enesejuhtimise ning projektijuhtimise koolitaja. Selles vestluses uurin Kristjanilt, kuidas luua elu, mis on hästi elatud.Möödunud sajandi lõpus oli Kristjan Postimehes peatoimetaja asetäitja, kus tema tööpäevad olid väga pikad ja pingelised. Soov teha asju targemini viis ta David Alleni “Getting things done” raamatuni. Proovis. Toimis. Proovis veel mõningaid meetodeid ja suutis muuta enda tööpäevad efektiivsemaks. Varsti avastas end nõu andmas ka teistele ning sealt edasi liikus teekond koolitaja rolli.Kristjan püüab olla nagu Fred Jüssi, kes ei jää kinni eesmärkidesse ja põhimõtetesse, vaid tunnetab enda sihti või suunda. Teda innustab tegutsema mõte, et kui ta saab tekitada inimestes mõtteid, mis aitavad neid neile olulisi asju paremini ära teha, siis see on suur asi.Mitme lapse isana maksimeerib Kristjan eraelulist aega – mida rohkem, seda uhkem. Töö ja eraelu vahel piiri hoidmine aitab hoida asju korras. Ta tunnistab, et armastab väga enda tööd ja kui puuduks selge piir töö ja eraelu vahel, siis võtaksid üle tõsised töönarkomaanlikud kalduvused.Eriti oluline on olla enda laste jaoks olemas esimestel aastatel, sest sel perioodil luuakse baasturvalisus. Mida rohkem oleme enda laste juures, seda turvalisem on nende keskkond.Viimased aastad on Kristjan töötanud 4 päeva nädalas. See tähendab, et tööaega tuleb nutikamalt kasutada ja osa “kena oleks” asju ära jätta. Kuna tegevustel on kalduvus täita neile ettenähtud aeg ja seda ületada, siis aitab piiride sättimine ohjata enda ajakasutust.Suurem osa ajajuhtimise koolitustel osalejatest käivad auditit tegemas – vaatavad eemalt peale, kuidas asjad töötavad ning “tuunivad” enda praktikaid. Mõned otsivad ühte imevahendit, mis lahendaks kõik probleemid, ent pigem saab leida 1-2 konkreetset tööriista, mida praktiseerida.Vanemas eas otsitakse ka rohkem moodusi, kuidas enda elu mõtestada. Neid osalejaid võib kõnetada Viktor Frankl´i logoteraapia, kus küsitakse endalt 3 küsimust:Kuidas Sa veedaksid eesootava päeva, kui Sul poleks mitte ühtegi kohustust?Mida kavatsed kasvõi natuke nautida eesoleval päeval?Mis Su elu mõte on täna – miks Sa oled täna?Elu mõte on dünaamiline, see muutub ajas.Kuidas aga distsiplineerida end tegema neid asju, mida on vaja teha? On inimesi, kellele distsipliin ei sobigi. Kõige olulisem on tabada ära, milline on Sinu töövahend, mis toimib. Oluline märksõna on pidev parendus – pidevalt muutuda natuke paremaks.Kristjani jaoks töötab hästi pomodoro tehnika – taimer 25 minutiks tööle ja keskendunult konkreetset ülesannet tegema. Midagi muud vahele ei võta. Kui 25 minutit on täis, võtab pausi ja pärast seda võtad järgmise pomodoro tsükli. Pärast 4 tsüklit võtab pikema pausi.Veel mõned põhimõtted, mis toimivad Kristjani enda jaoks hästi:Olulised asjad esimesena.Hommikuti nupukam.Mõttekaardilik mõtlemine ja visualiseerimine ning kritseldamine.Mida aeg edasi, seda vähem vidinaid.Qigongi praktikad tervise hoidmise jaoks.Kui tahad vähendada aega raiskavaid tegevusi (näiteks Facebooki scrollimine), siis aitab see, kui leiad head asendustegevused ja täidad vajalikud eeldused. Näiteks pooleli olev põnev raamat käepärast.Mõnikord tasub leida aega, et molutada sihipäraselt. Teha aktiivselt mitte midagi. Olla omaette.Täiskasvanud inimene tegutseb kahel juhul:A) Kui on väga valusB) Kui on mingi asi, mida ta väga ihaldabNeed hoovastikud aitavad innustada end tegutsema.Kristjan leiab, et eraellu paigutatud aeg, enda arendamisse paigutatud aeg ja puhkamisse paigutatud aeg on head investeeringud. Lisaks on hea investeering tutvused ja kontaktid erinevate inimestega.Suur sõnum: Ole ise.Olla ise, mitte ei kopeeriks.Olla selle juures iseseisev, oleks oma seisukoht. Julgus, tahe ja soov seista enda huvide eest.Aktsepteerida, et teised on ka ise. Isegi siis, kui nende arvamus meile ei pruugi meeldida.Kreeka keeles on aja kohta 2 väljendit:– Kronos, mida saame mõõta– Kairos, tajutav aegKuidas tajuda veedetud aega oluliselt sisukana ja nauditavana?
  • 3. Martin Noorkõiv: Tahad muuta maailma? Päriselt.

    01:27:45
    Kuidas luua midagi, mis on suurem kui Sina ise? Sel korral räägime enda elu tegevuste ühiskondlikust mõjust - kuidas ehitada üles mehhanisme, mis muudaksid maailma paremaks?Selles saates jagab Martin Noorkõiv enda kogemusi ühiskondlikult positiivsete algatuste elluviimisest. Ta on Sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevjuht ning Vabaühenduste Liidu ja Üliõpilaskonna Sihtasutuse nõukogu esimees.Praegu on tema peamine tähelepanu suunatud DD Akadeemia nimelisele noorte arenguprogrammile, mis aitab kujundada tudengitest kogu maailmas oluliste muudatuste eestvedajaid.Saates räägime:Miks ja kuidas võib maailma paremaks muutmise algatus mõningaid asju hoopis kehvemaks teha?Mida teadvustada, et positiivsel algatusel oleks ka positiivne mõju?Kas saame kõigi ees vastutada ja enda tegemistega kõigile meeldida?Kuidas jõuda probleemide juurteni?Kuidas alustada, kui tahad käivitada uut algatust?Milline taipamine muutis Martini passivistist aktivistiks?Kuidas Sündis TEDx Tartu konverentside sari ja kuidas töötab Tartu Ülikooli OLE ROHKEM algatus, mis innustab tudengeid enda ülikooliaastatest parimat võtma?Kuidas suurendada enda mõju maailmas?Kuidas DD Akadeemia programm on ehitatud üles nõnda, et sellest saaks globaalne algatus?Miks tasub palju teha ja teisi aidata?Selles vestluses annab Martin küsimustele ausaid, mitte tingimata ilusaid vastuseid. Kuula kindlasti :)
  • 2. Tõnu Esko: Geneetiline saatus või võimalus

    01:57:58
    Tõnu Esko on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu asedirektor ja geeniteadlane. Selles intervjuus uurime, kuivõrd geenid määravad meie elu, tervist ja saatust ning milline on personaliseeritud meditsiini tulevik.
  • 1. Tõnu Vahtra: Elu väljaspool mugavustsooni

    01:42:09
    Elu algab seal, kus lõpeb mugavustsoon. Selles intervjuus arutleme, kuidas end mugavustsoonist arengutsooni tõmmata.Elu loomingu podcasti esimese saate külaline on Tõnu Vahtra. Tõnu on Playtechi tugiteenuste äriüksuse juht, tema tiimi ülesandeks on tagada, et enam kui 5000 töötajaga IT-ettevõtte teenused töötaksid vastavalt klientide ootustele. Lisaks sellele leiab ta aega ja energiat, et realiseerida enda unistusi - olgu selleks kulturism, mägimatkamine, maratonid, tantsuvõistlusteks treenimine või aastas 52 raamatu läbi lugemine.Saates arutleme:Miks Tõnu püüab enda elus paljusid erinevaid valdkondi pidevalt optimeerida ja täiustada?Milline mõtteviis aitab tal intensiivse töövooga toime tulla?Kuidas hakkas Tõnu teadlikult endas julgust treenima?Kuidas raamatuid kiirendatult lugeda ja samas infot hästi kinnistada?Kuidas leida ka kõrgema töökoormuse kõrvalt aega, et trenni ja enesetäiendamisega tegeleda?Kuidas enda igapäevaseid energiavarusid hoida ja taastada?Märkmed ja raamatusoovitused leiad siit: www.inspiratsioon.ee/tonu-vahtra-el…-mugavustsooniEttepanekud ja tagasiside elulooming@inspiratsioon.ee (Harald Lepisk)